Liikudes sõnadest kaugemale

Jagaksin jällegi killukesed Ühtsusest, sellest kelleks me oleme muutumas, need pärinevad minu isiklikust kogemuste pagasist, see mis see tõeliselt on avaneb meile vaid läbi meie kogemuse.

Kui ma kogen puhast Kohalolu, tõelist iseennast, siis mu meel tühjeneb täielikult. Astun täielikku vaikusse ja kui ma vaatan ennast ümbritsevaid inimesi, siis minus ei kerki ühtegi mõtet, ühtegi emotsiooni nende välimuse, käitumise, oleku suhtes. Meel püüab leida kõigele seletust, tõlgendust, kuid Kohalolu mitte. Seda olekut võiks kirjeldad ka kui täielikku tühjust, kuid ometi see ei ole seda, sest see sisaldab sügavat ühendust, teadmist, mõistmist, mis ei vaja meele kirjeldusi ja mis ei vasta ühelegi meele kirjeldusele. Selles vaikuses kogen ka jumalikku armu, mis voolab neil hetkel läbi minu südame. See on kõike hõlmav, kõike mõistev, kõike aktsepteeriv. Aeg ajalt tunnen lõputu armastust või siis nii lõputut rahu, neutraalsus, või kaastunnet. See on sügav kõigi või kõige aktsepteerimine, just sellisena kui need on.

Kui me vabastame ennast meele ahelatest, me liigume sõnadest kaugemale. Me kogeme siis ennast, kui tõde, mis vabastab meid soovist seda tõlgendada, sest see tõde oleme meie ise. Kohates tõelist ennast, kogedes ennast, me ei soovi enam midagi tõestada või kellelegi õpetada, sest pole kedagi muud kui meie ise. See on teadmine, mis väljendub meie olemuse kaudu ja mida me saame edasi anda vaid meie olemuse kaudu, olles meie ise ehk Kohalolu. See teadmine edastub läbi meie just nimelt ilma sõnadeta, läbi vaikuse. Sõnad võivad aidata juhendada ja kanda meid läbi illusiooni. Need võivad aidata meil taas mäletada ennast, kuid iseenda kui Kohalolu kogemine toimub vaid täielikus vaikuses. Sel hetkel kui meel päästab vabaks, kui see ei ürita enam mõista, selgitada, seada raame, me kogeme tõelist vabadust illusioonist. Me oleme liikunud sõnadest ja mõtetest kaugemale ja me oleme muutunud selleks tõeks, kes me alati oleme olnud. Me oleme muutunud Universaalseteks tarkuse hoidjateks ja see tarkus mida me hoiame endas, enda südames, oleme me ise.

Lõputult õnnistusi

Viivika